Ajaloo ja arheoloogia instituudi infokiri

29. veebruar 2024

 
 

TÜ 2023. aasta teadustegu on veebileht "Eesti juured"

Vabariigi aastapäeva eel kuulutas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser välja ülikooli 2023. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning nimetas aasta õppejõud. Teadusteo auhind läheb projekti „Eesti rahva etnogeneesi ajalugu uute teadustulemuste valguses“ eestvedajatele: Mari Tõrv, Valter Lang, Kristiina Tambets, Karl Pajusalu, Silvia-Kristiin Kask ja Sandra Sammler.

Loe lähemalt
 

Tulviste mälestusfondi preemia laureaat on Mari Tõrv

Professor Peeter Tulviste mälestusfondi preemia pälvis Mari Tõrv, kelle teadustöö keskmes on arheoloogilise kultuuripärandi mõtestamine ja kaitsmine. Mari Tõrva jaoks on professor Peeter Tulviste preemia saamine suur tunnustus. „Preemia tõendab, et kultuuripärandi mõtestamine on oluline ka praeguses kriisidest lõhki kistud maailmas, sest see on meie ühise identiteedi alus,“ sõnas Mari.

Loe lähemalt
 
 

Keele ja Kirjanduse aastaauhindade võitjad

14. veebruaril kuulutati välja Keele ja Kirjanduse aastaauhindade saajad 2023. aastal ilmunud kirjutiste eest.  Võitjate hulgas on sel aastal koguni kaks instituudi töötajat: Eesti ajaloo lektor Janet Laidla ja külalisprofessor Mart Kuldkepp.

Loe lähemalt
 

Meremuuseumi parimate lõputööde konkursi võitja

Neljandat korda toimunud Eesti Meremuuseumi parimate merendusajaloo alaste tudengitööde konkursi võitja on Lisette Reinvars Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetööga “Lootsi tänava laevavraki ehitus”.

Loe lähemalt
 
 
 

Ajakiri Akadeemia aastapreemiad

Mati Laur sai ajakirja Akadeemia aastapreemiate jagamisel humaniora kuldauhinna artikli "Rasedusest hoidumine 18. sajandil Liivimaa talurahva hulgas" eest. 

Loe lähemalt
 
 

Tartu Ülikooli lahtiste uste päev

 

Täna, 29. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev. Registreerimine messialale on lõppenud ja meie instituudi viis töötuba on täitunud.

 
 
 

 Ettekanne murrangutest rahvusvahelises ajaloos

7. märtsil kl 16.15 peab Jakobi 2 õppehoone ruumis 114 ettekande uusima aja professor Eero Medijainen „Paralleelide lõikumine: Ameerika Ühendriigid, NSV Liit ja Balti riigid 1933–34“. 

Loe lähemalt
 
 

Arheoloogia osakonnas toimub tekstiiliuurijate häkaton

10.–12. märtsil toimub arheoloogia osakonnas EuroWeb COST projekti raames kümne osalejaga Digital Atlas Hackathon, mis on juba kolmas sellenimelise kohtumiste sarjas. Töö tulemusena valib digitaalne kultuuriväärtusega tekstiiliesemetega kaart.

Loe lähemalt
 

Ajalooring tähistab sünnipäeva kevadkonverentsiga

28. märtsil toimub Ajalooringi traditsiooniline kevadkonverents. Konverentsil tutvustatakse tudengite uurimistööde teemasid ja tulemusi. Ajalooring otsib kuut vaprat, kes tahaks oma teemast ja tegemistest teistele rääkida. Ettekande pikkus on 7 minutit + 3 minutit küsimuste jaoks.

Loe lähemalt
 
 

Õpetajakoolituse teine infotund toimub 20. märtsil kl 16.15

20. märtsil kell 16.15 toimub ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala  infotund Jakobi 2-230 (NB! Veebiülekannet sel päeval ei toimu.). Infotundi viivad läbi Janet Laidla ja Anu Raudsepp. Infotunnis saad teada, kuidas käib õpetajakoolituses õppimine.

Registreeru infotundi
 

 Teist või enamat korda tasuta õppimise piirangud

Alates 2024/2025. õa jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused. Muu hulgas karmistatakse sätteid, mis puudutavad samal kõrgharidusastmel teist või enamat korda tasuta õppimist. NB! Tasuta õppimist ei piirata aga õpetajakoolituse puhul.

Loe lähemalt
 
 
 

Piltuudis. Õnnesoovid Ain Mäesalule

Ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogid õnnitlesid sotsiaalmeedia vahendusel kallist kolleegi Ain Mäesalu sünnipäeva puhul kultuuriteaduste instituudi keldris tehtud fotoga (autor: Kristel Kajak) ja luuleridadega (sobiva salmi leidis Riina Juurik):

 

69 aastaringi!

Nii palju, kui kärjes mett

ja rosinaid kringli sees.

Nii palju, kui laulus tõtt,

me õnne sul soovime.

On jälle sul sünnipäev

see tore ja rõõmus päev

ja naer olgu sul silmis,

kui vikerkaar

ning elu kui filmis.

Hip-hip-hurra!

 

Umbes 38 aastat tagasi tehtud seinamaalingul kujutatakse Põdrakese ratsamonumenti ja selle autor on Vanakaru ehk Meelis Säre.

 
 
 

Ilmus "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd"

 
 
 

Eesti Vabariigi 106. aastapäevaga seoses on hea välja tuua, et ilmunud on uus raamat „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“, mille autor on Londoni Ülikooli Kolledži professor ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi külalisprofessor Mart Kuldkepp. Mart Kuldkepp paneb oma uues raamatus Eesti iseseisvumise laiemasse konteksti. Lisaks rahvuslike ideede levikule toob ta esile ka rahvusülesed ideed ja sündmused. Raamatut esitletakse Tartus 7. märtsil Tartu Linnaraamatukogus ja 28. märtsil algusega kl 16.15 rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames Jakobi 2–114.

Loe lähemalt
 
 
 

Kuula ja vaata järele

 
 

 Algas saatesari "Eesti täielik

ja kontrollitud ajalugu"

Andrus Vaariku juhtimisel algas uus saatesari "Eesti täielik ja kontrollitud ajalugu", kus teevad kaasa ka meie ajaloolased ja arheoloogid. Kes olid esimesed inimesed Eestimaal? Kust ja millal nad siia tulid?

Vaata järele
 

Kuidas on Eestiga seotud mitmed tuntud riigijuhid?

"Ringvaate" stuudios oli külas Fred Puss, kes selgitas, kuidas on Eestiga või siin elanud inimestega seotud paljud riigijuhid, kõrgetel kohtadel ametnikud, nt Soome president Alexander Stubb või Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Vaata järele
 
 

Naised teaduses: kas sookoll kimbutab teadust?

TÜ muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson juhib arutelu, mille keskmes on sooküsimused teaduses. Osalevad geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman, arheogenoomika professor Kristiina Tambets, Eesti ajaloo lektor Janet Laidla ning keskkonnatervishoiu professor ja kestliku arengu keskuse juhataja Hans Orru

Vaata järele
 

Põhjasõda.

Kroonik Christian Kelch

Vikerraadio saates "Eesti lugu" räägib Janet Laidla Christian Kelchist (1657 Pommeri – 1710 Tallinn), kes oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik. "See, kuidas Kelch nägi põhjasõja sündmusi, on vajalik ja samas ka väga huvitav." 1688–1691 koostas Christian Kelch oma ajaloolise peateose Liivimaa varasemast ajast "Liefländische Historia".

Kuula järele
 
 

Kuku raadio "Nädala raamat"

Mart Kuldkepp vestleb Marek Strandbergiga oma uuest raamatust "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd" Kuku raadio saates "Nädala raamat". Mart Kuldkepp pakub oma raamatus välja värske vaate Eesti rahvusriikluse sünnile ning toob meieni palju uut ajaloolist informatsiooni.

Kuula järele
 

Vikerraadio "Huvitaja"

Mart Kuldkepp vestleb Johannes Voltriga. "Sadakond aastat tagasi, 20. sajandi alguses ei olnud Eesti iseseisvumine tingimata mitte ilmselge siht. Nii näiteks oli rahvuslasi, kes igatsesid põhjamaist föderatsiooni, kus Eestit juhiks Rootsi. J. Tõnisson käis aga välja mõtte Balti liidust, puhvrina Saksamaa ja Venemaa vahel."

Kuula järele
 
 
 
 
 

Meist meedias

 

Martin Klesment, Nüüdse aja rahvastiku kasv ja kahanemine, Postimees, 15.01.2024.

 

Kadri Asmer, Kõlavad värvid: mõnda muusika ja kunsti seostest, Universitas Tartuensis, veebruar 2024.

 

Kurmo Konsa, Kas juturobot mõtleb?, Sirp, 2. veebruar 2024. Seda kajastas ka ERR 4. veebruaril.

 

Andres Reimann kirjutab Mart Kuldkepi uuest raamatust „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“Varased eesti rahvuslased unistasid põhjamaisest föderatsioonist, Novaator, 15. veebruar 2024.

 

Isikulugu Ester Orasega „Naised teaduses“ nädala raames, Mis inspireerib teadust tegema?, miks.ee, veebruar 2024.

 

Fred Puss, Tähistame Konstatin Pätsi sünnipäeva ilmselt valel päeval, Postimees, 23. veebruar 2024.

 

Egeli Raudmäe, Vabariigi aastapäeva puhul anti ülikooli aulas kätte aastaauhinnad, Tartu Postimees, 23. veebruar 2024.

 

Peeter Tulviste stipendiumist kirjutasid järgmised väljaanded: Peeter Tulviste stipendiumi pälvis noor teadlane Mari Tõrv (Tartu Postimees) ja Järvalane pälvis uhke preemia (Järva Teataja).

 

Mari Lauri „Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal“ kajastatakse mitmes meediaväljaandes järgmiste artiklitega: Armuelu 300 aastat tagasi: talumats polnud sugugi tuim loom (Postimees), Kuidas vanasti aeti meie kandis seksiasja (Tartu Postimees), Eestlaste sajanditetagune patuelu paljastatud. Kui palju erineb see praegusest? (Eesti Päevaleht).

 

Kurmo Konsa, Teeme Eestist kestlike kultuuride kasvulava, Äripäev. 25. veebruar 2024.

 
 
 

Lõputööde nõuded, esitamine ja kaitsmised

 

Bakalaureusetööde nõuded, esitamise tähtajad ja kaitsmiste kuupäevad leiad siit.

 

Magistritööde nõuded, esitamise tähtajad ja kaitsmiste kuupäevad leiad siit.

 
 
 

Tulevased üritused

 

1. veebruar8. märts  avalduste vastuvõtmine Erasmus+ õpirändeks 2024/2025. õa.

 

29. veebruaril kl 10 –  Tartu Ülikooli lahtiste uste päev.

 

7. märtsil kl 16.15 rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames peab uusima aja professor Eero Medijainen ettekande Paralleelide lõikumine: Ameerika, NSV Liit ja Balti riigid 1933–34“, Jakobi 2–114.

 

10.–12. märtsil tekstiiliuurijate häkaton arheoloogia osakonnas.

 

15. märts kell 14.15 koolitus töötajatele: "Kuidas planeerida teadussündmuse kommunikatsiooni?" Jakobi 2-114. Eva-Kaia Vabamäe räägib sündmuse kommunikatsiooni eesmärgistamisest, sihtrühmade määramisest, neile sobiva kanali valimisest, kommunikatsiooni planeerimisest ja kommunikatsiooniplaani koostamisest. Vaatame üle, millist tuge saab selleks ülikooli tugitöötajatelt. Soovi korral saab koolitusosa järel nõu ka konkreetsete sündmuste või projektide jaoks. Kestus: u 1 h. Registreeru siin.

 

18. märts kell 14.15 koolitus töötajatele: "Kuidas pakkuda oma teadusteemat ajakirjanikele?" Jakobi 2-114. Eva-Kaia Vabamäe räägib sellest, kuidas oma teadusteema avalikkuseni viimiseks eesmärke seada, mida selleks ette valmistada, kuidas sobiv väljaanne või saade leida ja kuidas ajakirjanikega ühendust võtta. Räägime lühidalt sellest, kuidas ajakirjanike ja toimetuste töö välja näeb ning kuidas see meie tööd mõjutab. Vaatame üle, millist tuge saab selleks ülikooli tugitöötajatelt ja millised on välismaal kajastuse leidmise võimalused. Soovi korral saab nõu küsida ka konkreetsele teadusteemale mõeldes. Kestus: u 1 h. Registreeru siin

 

20. märts kell 16.15 ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala  infotund Jakobi 2-230 (NB! Veebiülekannet sel päeval ei toimu.). Infotundi viivad läbi Janet Laidla ja Anu Raudsepp.

 

28. märts Ajalooringi kevadkonverents Rahvusarhiivis.

 

28. märts algusega kl 16.15 raamatu „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“ esitlus rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames Jakobi 2–114.

 

3. aprillil kella 11–14.30  doonoripäev Delta keskuses.

 

11. aprill kl 16.15 – Elo Süldi seminar poliitilisest islamist (rahvusvahelise ajaloo seminarisari) Jakobi 2-114.

 

10.–12. aprillil 2024esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents „Tulevikuhumanitaaria: kuidas humanitaarteadused kujundavad ühiskonda pöördeliste muutuste ajastul“.

 

3. mail kell 14.15 – David Reynoldsi raamatu „Mirrors of Greatness: Churchill and the Leaders Who Shaped Him“ esitlus (rahvusvahelise ajaloo seminarisari) Jakobi 2-114.

 

16. mail kell 16.15 – Kristo Nurmis „Mõõk, meel ja mure: propaganda ideedest 20. sajandil Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide võrdluses“ (rahvusvahelise ajaloo seminarisari) Jakobi 2-114.

 

18. mai 2024Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek ja ajaloo ja arheoloogia instituudi vilistlaspäev.

 

17. juuni 2024 kl 14humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktus Tartu Ülikooli peahoone aulas.

 

20. juuni 2024 kl 13 – humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppe lõpuaktus Tartu Ülikooli peahoone aulas.

 

12. detsember – valdkonna jõulupidu.

 

Varjevõrkude ja kiivrikatete punumine Jakobi 2-s jätkub igal kolmapäeval kell 16–20.

 
 

21. veebruaril saadeti välja instituudi infokiri koolidele, kus kajastati õpetajatele ja õpilastele huvipakkuvaid teemasid. Infokirjaga saab tutvuda siin.

 
 

Koduleht  Kontaktid

Loe varasemaid instituudi infokirju ja/või liitu instituudi infokirjaga siin.